OMX Baltic−0,21%262,46
OMX Riga1,09%887,15
OMX Tallinn−0,2%1 691,9
OMX Vilnius−0,06%1 003,01
S&P 500−0,19%5 702,55
DOW 300,09%42 063,36
Nasdaq −0,36%17 948,32
FTSE 100−1,19%8 229,99
Nikkei 2251,53%37 723,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%103,04

OMX Baltic−0,21%262,46
OMX Riga1,09%887,15
OMX Tallinn−0,2%1 691,9
OMX Vilnius−0,06%1 003,01
S&P 500−0,19%5 702,55
DOW 300,09%42 063,36
Nasdaq −0,36%17 948,32
FTSE 100−1,19%8 229,99
Nikkei 2251,53%37 723,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%103,04

28.03.16, 11:19

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Navalnõid tabas Tšaika korruptsiooniasjas Šveitsist tagasilöök

Šveitsi politsei ja prokuratuur ei algata Aleksei Navalnõi juhitud korruptsiooni vastu võitlemise fondi avalduse peale kriminaalasja Venemaa peaprokuröri Juri Tšaika poja vastu, kuna neil ei ole tõendeid Artjom Tšaika ebaseadusliku tegutsemise kohta, vahendas Interfax.

Ave Lepik

Navalnõid tabas Tšaika korruptsiooniasjas Šveitsist tagasilöök

Navalnõid tabas Tšaika korruptsiooniasjas Šveitsist tagasilöök Foto: epa

Mõne nädala eest sai ka Eesti Televisiooni „Välisilma“ doki vaataja ülevaate Venemaa peaprokuröri poegade hämmastavast ärihaardest ja kummalistest seostest nende äride taga. Dokumentaalfilm valmis Navalnõi ja tema fondi kahe aasta pikkuse uurimistöö tulemusena. Nüüd, teatab Vene meedia, sai Navalnõi tagasilöögi, sest Šveitsi võimud ei pidanud esitatud tõendeid piisavaks.

Peaprokurör Juri Tšaika on nimetanud fondi uurimist valelikuks ja tellimustööks, ja kuna Venemaa võime ei huvita opositsioonilise fondi informatsioon, siis pani Navalnõi kõik lootused sellele, et uurimise algatab Šveits, vahendas Venemaa majandusleht Kommersant.

Eelmise aasta detsembris Šveitsi võimudele esitatud avalduses väidab Navalnõi juhitav fond, et Artjom Tšaika on saanud poolkriminaalsel teel Šveitsi elamisloa, samuti soetanud seal ebaseaduslikul viisil kinnisvara ja ajab kahtlast äri. Korruptsiooni vastu võitlemise fondi andmeil on noorem Tšaika Šveitsis pesnud ka Venemaalt pärit musta raha.

Šveitsi politsei ja prokuratuur kinnitasid väljaandele, et Vene peaprokuröri pojal on tõesti Šveitsi kodakondsus ja talle kuulub riigis ka kinnisvara. Samas lisab Kommersant, et kõnealune maja pole veel valmis ning firma, mida juhib endine politseinik, tegelikult ei tegutse. Navalnõi põhilise süüdistuse – rahapesu – kinnituseks ei leidnud aga Šveitsi võimud tõendeid ning kriminaalasi jäi algatamata.

Tšaika advokaat kinnitas Kommersandile, et sai Šveitsi võimudelt kinnituse, et neil puuduvad pretensioonid tema kliendi suhtes. Ta lisas, et pärast korruptsiooni vastu võitlemise fondi avaldatud materjale pöördus Artjom Tšaika ise järelepärimisega ka Kreekasse, kust kinnitati, et kõik tema tehingud seal riigis on seaduslikud. Nimelt väidab fond, et hotelli Portes Palace ostmiseks ja uue spaahotelli Pomegranate Wellness ehitamiseks võis Tšaika kulutada kahtlasel teel saadud raha.

Fondist öeldi väljaandele, et nemad ei ole Šveitsi võimude otsuse kohta veel midagi kuulnud.

Ave Lepik

Seotud lood

Sisuturundus

18.09.24, 18:11

Freedom Holding Corp. tegevjuht Timur Turlov: Kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas?

USA aktsiaturud koonduvad suurimate tehnoloogiaettevõtete ehk “suure seitsmiku” ümber, kuhu kuuluvad Apple (AAPL), Microsoft (MSFT), Alphabet (GOOG), Amazon (AMZN), Nvidia (NVDA), Meta Platvormid (META) ja Tesla (TSLA). Neist kuus suurema aktsiad moodustasid käesoleval aastal S&P 500 indeksi koguväärtusest 28%, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2011. aastaga, mil suurest seitsmikust oli 13%-ga esikümnes vaid kolm ettevõtet. Kas ja kuidas on olukord ajapikku muutumas ning kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas, heidab pilgu Freedom Holding Corp. tegevjuht ja Freedom Finance Europe asutaja Timur Turlov.